Mehed rindelt
Olin täna Zaporižžjie sõjaväe hospitalis ja rääkisin õue suitsunurgas rindel haavata saanud sõduritega.
Räägib Harkovist pärit Rustam, kes on põrutusejärgselt mäluhäirete- ja dissotsiatsiooni sümptomitega hospitalis ravil:
"Kõigil on frustratsioon, ootamisest. Sepratistid tulistavad, aga meil on keeld rünnata, ainult "oborona". Vahemaa, mis meie ja separatistide vahele jääb, on umbes 400 m. Abi, mis tehnika näol Ukrainale saadetakse, Kiievist kaugemale ei jõua. Arvata on, et president likvideerib selle enda kaitseüksuse- (territoriaalõ) tarbeks. Valitsus ja teised korruptandid kardavad, et sõjavägi võib pöörduda nende vastu. Eks sellepärast ongi hambuni relvastatud, oma rahva vastu. Me ju sõdime ülevärvitud 39 aasta relvadega, igasugune mobiilsus puudub. Oleme kirjutanud FB-sse ja palunud vabatahtlikelt organisatsioonidelt Uazikut, mille abil saaks kasvõi tehnikat ühest paigast teise vedada. Abi ei jõua meieni. Võetakse vahelt ära. Mis abist siin rääkida, meil pole ju õiget vettki. Vesi tuuakse otse jõest, see on pruun ja tükke täis. Sõelume seda läbi marli.Ja ikka lööb kõhu lahti. Mehed joovad. Palju on neid, kes siin jooma on hakanud. Mõned siin hospitalis ei taha enam rindele tagasi minna. Nad on pettunud. Raha, mis iga sõditud päeva eest meie arvele peaks tulema, pole saanud. Arvestasin välja, et selle rahaga peaksin juba miljonär olema."
Üsna lootusetu ja kibe jutt kuulda. Rustam on elukutselt ja hingelt, nagu ta ise ütleb kondiiter. Hospitali läksin koos kahe vabatahtliku psühholoogi ja vabatahtliku elukutselise arhitektiga, kes sõduritele kunstiteraapiat joonistamise ja voolimise vormis( vooliti taignast- üks klaas jahu, 1 klaas soola ja pool klaasi vett) pakkuma tuli. Rustam, kes ise taignategemise spetsialist on, õpetas:"Selleks,et õige kontsistentsi ja kõlaga taigen saada, tuleb kindlasti suhkrut lisada!"
Üldse oli Rustam ise kui väike päikesekiir sombuses sügisetaevas. Kõigist sõduritest tuli kohale kolm meest.
Kunstiteraapia rindel
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar