Mariupoli lapsed ATO lastele

Mariupoli lapsed Ato lastele

Pühapäeval kutsusid psühholoogid mind kaasa Mariupoli laste laagri lõpupäevale. Psühholoogid käivad regulaarselt lapsi nõustamas, tegemist on ju traumeeritud lastega, teevad psühholoogilisi grupitöid. Pühapäeval tööd ei tehta. See on tänupäev.

kaks Jelenat, kaks psühholoogi

                  Alyona Lukanchuk- kliiniline psühholoog Donetskist. Mariupoli psühholoogiateenistuse juhataja.                                                        Rinat Ahmetovi humanitaarstaap "Pomožem"

Lapsed ( kes olid saanud psühhotrauma Mariupoli pommitamisest, põgenike lapsed ja 20 ATO last) olid valmistanud amulette rindetsoonis elavatele lastele ja lõpupäev seisneski nende amulettide laadas. Ükskõik kelle valmistatud amuleti võis "oma raha eest" välja osta ja koos sooviga ATO lapsele lähetada.Laagris on oma raha- Radužka.

Lisaks amuletile, ostsid lapsed kommi, mida saata. Raha teenitakse kas loomingulise tegevusega, spordiga, mõne hea idee väljakäimisega, mõne aia- või laagrikujundusliku täiustusega, mõne uue legendi või muinasjutu väljamõtlemisega,mõne abistamisega jne. Lastel kujuneb arusaam, et raha ei kasva puu otsas ega pole selle kasvu oodata ka maha istudas, raha- Radužka, tuleb välja teenida. Mina ei saanud midagi osta, sest mul ei olnud nende raha (ka kurss oli teadmata). Sain enesele külalise privileegina kingituseks koguni 2 amuletti- üks aitab raha sisse tuua ja teine kaitseb reisil. Mõlemad on asja eest.

Neid tõsiselt kauneid käsitöid vaadates, tekkis mõte, et neid oleks tore Eestisse tuua ja meil Ukraina heaks inimestele müüa. Raha saadaks kas laagri korraldajatele uueks laagriks või psühholoogilise abi keskusele või mõnele perele, kes ATO tsoonis elab või kooli korraldamiseks ATO tsooni lastele. Tõsiselt väga ilusad asjad ja meil läheksid  kui soojad saiad. Kõik on tehtud naturaalsest materjalist, kujukesed soolasest taignast, riidest amuletid on määritud kaneeliga- lõhnavad imeliselt, piltide tegemisel on kasutatud liiva,kive, teokarpe, marju, tatart, päevalilleseemneid, seesamiseemneid, maisi, herneid, viljateri, mannat,riisi, oksi... Sõnadega kirjeldamine läheks pikaks. 

Laste suvelaagrid on suviti Ukrainas tavalised -(kollektivistliku kultuuri eelis). Nüüd on ainult sihtgrupp teine. Seetõttu oli laagri koht lihtsalt super- kaunis Aasovi mere rannik Jurjiewkas. Merd valvab laste meisterdatud Neptun. 

Üldse on kogu territoorium täis erinevatel aegadel, erinevate laste loomingut. Näiteks leiti üks mahajäetud mängukaru, pandi puu otsa, õhupall kõrvale, mesitaru pea kohale, notsu puu alla ja oligi Karupoeg Puhh ja Notsu.

Juba 15 aastat on seda Vikerkaare maad kaunistanud ja sisustanud erinevad lapsed. Iga nurgake laagris on seotud mingi legendiga. Aias kasvavatele taimedele on nimesildid juurde pandud, nagu botaanikaaias. Ühe puu küljes ripuvad kellukad (tuulekellapuu), teise küljes on lindid-soovidepuu. Veel on soovide kivi, kuhu kätt peale pannes saab soovida ja see läheb täide. Kännu peal kasvab kakuke. Tiigi kaldal on mustadest kilekottidest tehtud luik ja tiigis elavad 2 päris kilpkonna.

Mustadest prügikottidest luik

Botaanikaaed

Pane käsi peale, mõtle soov ja see läheb kindlasti täide

Kolobok - kakuke

Soovipuu

Tuulekellapuu

Laste meisterdatud vitstest lehtla

Igal rühmal on oma lõkkeplats, kus tõmmatakse rahupiipu ja peetakse plaane. Lastel on oma pressikeskus, teevad ise ajalehte, on reporterid, lugude ja veergude kirjutajad, toimetajad. On meisterdamis- ja õmblustoad.

Muidugi on oma teater koos saali ja lavaga. Vana klaver on lilleliseks värvitud ja muutunud disainielemendiks. Kogu selle ilu kestvust sponsoreerib Rinat Ahmetov.

Laleika- toonekurg

Igal rühmal oma lõkkeplats

Vikerkaaremaa konstitutsioon

Vikerkaaremaa uudised

Laagri eestvedajaks on üks huvitav mees nimega Igor. Ta on viiuldajast muusikaõpetaja, kes omal ajal pidi koolist lahkuma selle tõttu,et tema meetodid ei lõimunud traditsiooniliste õpetamismeetoditega. Nii ta kujundaski endale sobiva maailma laagri näol.Seda laagrit 15 aastat ja kokku  laagreid 25 aastat.

Õpetajaid-kasvatajaid valib isiklikult. Iga kandidaat esitab oma nägemuse, mida põnevat ta tahaks lastega jagada. Sõel on tihe. Igor räägib,"Isegi oma sugulasega rikkusin jäädavalt suhted, kuna ta lihtsalt ei läbinud sõela. (Ukraina kohta väga ebatavaline!).

Laagris teevad lapsed hästi palju, hästi ilusat ja põnevat käsitööd, lavastavad legende, müüte, muinasjutte. Meisterdavad ilusaid või huvitavaid asju sellest, mis maas vedeleb, katki läheb või üle on. Kõik saab loomingu kaudu uue elu, uue tähenduse. Laps õpib näppude kaudu. (Interneti kasutamine ei ole Vikerkaaremaal lubatud).

Hammasrattad,mobiili osad, nööbid, naelad jpm.

Maskid on tehtud pirni pakenditest

. 

Igaüks sai ka oma soovi ATO lapsele kaasa  panna. Nii armas. Missuguse innuga seda tehti! Kõik see viiakse psühholoogide poolt nii nendele ATO lastele, kes on Ukraina poolel kui neile, kes jäid DNR-i poole, koos heade soovidega. Paljud lapsed olid kirjutamise unustanud või kirjutasid peegelkirjas. (pole ju aasta otsa koolis käinud).Üks kiri, millest on ka pilt, ütleb, et ta soovib- хочу, что было небо,( juhuks kui ei saa aru. Mina poleks saanud kui laps poleks ise öeldnud).  Aga soovid  tulid südamest. 

 хочу, что было небо !

Lapsi oli igas vanuses. Alates algkooli omadest, lõpetades suuremate rühma onude ja tädidega. Huvitaval kombel tundus, et neilegi meeldib laagris olla.

Ja loomulikult ei saa mainimata jätta, kõige tähtsamat- laagri valvurit ! Tundus,et temagi on lahkumise tõttu natuke õnnetu.